Seemnete korjamine

Vanasti oli oma aia seemnete korjamine ja säilitamine tavaline asi. Kuni 1992 korjati omaks tarbeks nii ilutaimede ja söögitaimede seemneid omast aiast. Seemneid vahetati ka usinalt. Aias jäeti kasvama spetsiaalsed seemnetaimed, pandi aknalauale tomat ja kurk järelküpsema ja pärast pesti seemned välja. Osa ubade ja hernete taimi jäeti alles seemnete jaoks. Taimede seemned võivad küpseda kogu suve jooksul (näiteks moon, teekummel) või annavad seemned korra aasta jooksul (teraviljad, lina, tattar). Osa taimed teevad seemned alles teisel aastal (porgand, kaalikas). Hoiti üle talve väljavalitud seemneisendid, tihti keskmise suurusega mugulaid. Kartuliseemne tuleb hoida üle talve, nagu ka näiteks dahliade mugulad.

1900-de alguses tungis taasiseseisva Eesti turule välismaa seemneid ja taimed. Aiataimed muutusid ühekordseks, ostetavateks asjadeks. Lõpetati seemnete korjmist kuna oli ju kergem igal aastal osta uued taimed poest. Mitmed taimed pole täna enam avatud pollineerimisega. See tähendab, et nad ei annagi enam seemneid. Palju ilutaimed on hübriidtaimed. Hübriidtaimed ei anna enda sarnased järeltulijad. Nende seemned, juhul kui nad seemned teevad, idaneva halvasti. Importitud ilutaimed võivad talvituda toas, aga tavaliselt nad ei õitse järgmisel aastal sama hästi kui esimisel (näiteks pelargonid). Välismaa söögitaimed ei pruugi elada üle meie külmemad talved (näiteks rabarber). 
Korjamine
Seemned saab korjata omast aiast või maaomaniku loal. Seemneid leiab ka teepeenradel. Looduskaitsealadel ei saa korjata seemneid. Ei saa korjata haruldaste ja looduskaitse alla olevate taimede seemned. Seemne korjatakse kui seemne on valmis. Seemne on valmis kui selle kest avaneb, nii et seemne pudeneb. Erinevad taimed valmivad erineval ajal. Osa taimede seemned valmivad terve suvi, näiteks avaneb teekummel ja moonid uued lilled terve suve jooksul. Nii valmib ja võib korjata nende seemned üle pikemad aega. Osa taimede seemned valmivad ainult kord suve jooksul, näiteks lina või teraviljad. Osa taimede seemned vajavad järelküpsemist. Vanasti pandi põldoad rippuma järelküpsema nädalaks kuuriseinale. Põlduba seemne on valmis kui kest on peagu must. Aga tuleb passida, muidu avaned kaun ning seemned pudenevad maha. Seemned korjatakse kuival ilmal. Korja ainult küpsed seemned. Korja iga liik eraldi omaette. Tihti kõige kergem on kääridega lõigata kogu taime latv paberkotti. Vahest tood tuppa ka kahjurid, mis võivad seemned ära süüa. Tugeva lõhnaga taimed peletavad tihti kahjurid ära. 

Puhastamine
eemned on kõige kergem puhastada kui nad on täielikult kuivad. Kuivad ja küpsed seemned varisevad tihti paberkotti põhja. Puhastamisel sobib igasugused köögitööriistad, näiteks kandikud, kausse ja sõelad. Sibulate seemned puhastab kõige paremini vees. Vahest on hea purustada või 'centrifrugeerida' seemned vanhas padjapüüris. Võtta tuul appi, puhu ürnalt ja avastad kuidas praht lendab minema aga puhas seemne jääb alles. 

Erineva tihedusega ja suurusega sõelad. 

Erinevad seemnepuhastamise tööriistad.

Osa seemneid on hea puhastada sellise tööriista abil. Selline ehitad kergesti ise. 


Pesasibula, muu sibulate, ka murulaugu seemned puhastab kõige paremini nii, et seemnekoda höörutakse katki kättede vahel. Pärast pannakse kõik vee sisse. Kestad, prahti ja tühjad seemnekodad jäävad pinna peal ja neid korjatakse ära. Valmis ja hea seemne langeb põhja. Ära hoia seemned kaua vee sees. Pane seemned kohe kuivama, näiteks taldrikule.

Säilitamine
Säilitamisel tuleb kinnitada tähelepanu, et seemne on täiesti kuiv. Seemned säilivad hästi paberkottis või väikses ümbrikus üle talve. Pane seemned näiteks plekkkarpi juhul kui kardad et mõni loom sööb seemned ära. Pikema säilitamise jaoks, näiteks viieks aastaks, on parem kasutada väike klaaspurk. Kui soovi säilitada seemned veel pikkemad aega siis võib kuivad seemned panna sügavkülma. Märgista kõik seemned (nimi, korjamise kuupäev).

Comments