Kirjandust: Koduloomad

Eesti Põllumajandusülikool ja MTÜ Arheoloogiakeskus: Koduloomad ja karjakasvatus muinaisajat kaasajani. Tallinna Raamatutrükikoja. ISBN 9949-10-767-9. 16 lk.

Lõugas, Lembi; Maldre, Liina; Jürgenson, Aivar; Järv, Eha. Koduloomad ja karjakasvatus muinaiajast kaasajani. Eesti Põllumajandusülikool, MTÜ Arheoloogiakeskus. Tallinna Raamatutrükikoja. 

Lepiksaar, J. (1963): Rakist, murist, pakandist ja voostrist. Meie vanima kodulooma kujunemisest. Tulimuld 2. Stockholm. 129-140.

Pärandkoosluste kaitse ühing (2004): Pärandkooslused. Õpik-käsiraamat. 256 lk.

Põlistõud Põhja-Euroopas soome keeles:
Hallanaro, Eeva-Liisa; Pylvänäinen Marja; From Stella (2001): Pohjois-Euroopan luonto. Löytöretki monimuotoisuuteen. Pohjoismaiden ministeriöneuvosto. Nord 2001:14. Kappale: Kotieläimet ja viljelykasvit. ss. 182-189.

Eesti Hobune

Eesti Hobuse Kaitse Ühing (2001): Meie hobune. Tallinn, 119 lk.

Eesti Hobusekasvatajate Selts (1998): iEesti hobuse tõuaretusprogramm - aastaraamat.

Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts (2002): Ratsanik ja hobune. Tallinn, 171 lk.

Hobusekasvatuse Teaduslik Uurimisinstituu (1947): Eesti hobuse aretus. Tallinn, Põllumajandusministeeriumi väljaanne, 65 lk.

Lotman, A. (2000): Hobune hoiab pärandmaastikke. - “Eesti Loodus” Tallinn, nr.10, lk. 404-405.

Mauring, H. (1988): Hobusekasvatus ja ratsasport. Tallinn: Valgus.

Nuut, O.(1970): Eesti hobusetõu aretus. - Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituut.

Peterson, H. (2000): Eesti hobune on osa meie looduspärandist. - “Eesti Loodus” Tallinn, nr.10, lk. 402…403.

Peterson, H. (2000): Meie oma hobune - Eesti hobune. - “Loomade Maailm”, Tallinn, nr. 5 ja 6/7.

Rooda, J.(2000): Eesti hobune vajab kaitseala, kaitseala - eesti hobust. - “Eesti Loodus” Tallinn, nr.10, lk. 406-407.

Eesti maalammas

Edberg, Ragnar (2004): Eesti maalammas 1. En personlig dagbok från ett fältarbete i Estland några dagar under september 2004.

Edberg, Ragnar (2004): Eesti maalammas 2. Redovisning över besiktningar och ullprovtagningen i Estland september 2004.

Edberg, Ragnar (2004): Eesti maalammas 3. Redovisning över ullens tovningsegenskaper, försök till rasbeskrivning, sammanfattning av intryck och rekommendationer från studieresa i Estland september 2004.

Granberg, Elmar: Får och fårskötsel i Estlands svenskbygder.

Põllumajandus. Põllutöökoda ajakiri. No. 37. 22 september 1937. Suuremad ühislambakarjad Eestis - Sandla lambad.

Suomen ja Viron rannikko- ja saaristoalueen strategia ja kehittämissuunnitelma 2014–2020 - KnowSheep hanke.Raija Räikkönen, Sirpa Kurppa. MTT Raportti 131. 51 lk. 2013. ISBN: 978-952-487-514-1. Saadaval ainult soome keeles.

Annika Michelson. 64 lk. ISBN 978-9949-9376-7-7 (pdf)Saadaval ka soome, rootsi ja inglise keeles. 

Anu Sepp, Karen Allas, Kaie Kesküla, Merike Sepp, Sonja Tobiasson, Birgita Nygren, Katrin Kabun.
70 lk. ISBN 978-9949-9119-8-1 (pdf). Saadaval ka soome, rootsi ja inligse keeles. 

Eesti maakari

Boveiniene, B., Viinalass, H., Värv, S., Bekere, R. (2000): Preliminary Analysis for Comparing Genetic Structure of Lithuanian, Latvian and Estonian Native Cattle. - Proceedings of the 6th Baltic Animal Breeding Conference. Jelgava, Latvia.

Kalamees, K. (2000): Eesti maakarja veis. - “Loomade Maailm”, Tallinn, nr. 6/7.

Tiberg, Nils. 1972: Estlandssvenska husdjursnamn jämte en dialektuppsatas: Husdjuren på Runö av Fredrik Lönnlund och Tomas Dreijer med teckningar av Abraham Hollman. I distribution AB Lundequistska Bokhandeln Uppsala. Acta Academiae Regiae Gustavi Adolphi LI

Under, Marie 1984. Mu süda laulab. Koostanud Paul Rummo. Eesti Raamat. Tallinn.

Viinalass, H. Värv, S., Saveli, O. (2000): Geneetilisest mitmekesisusest eesti maatõugu veistel EAB lookuse alusel. - Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi Toimetised, nr. 12., lk. 101-104.

Eesti maakana

Eesti Põllumajandusmuuseum, Tartu.

R.Paglant, E.Priks, H.Talts (1940): Kanakasvatus talus. Põllutöökoja väljaanne, Tallinn. 
Comments