Kirjandust põlistest koduloomadest

Eesti Põllumajandusülikool ja MTÜ Arheoloogiakeskus: Koduloomad ja karjakasvatus muinaisajat kaasajani. Tallinna Raamatutrükikoja. ISBN 9949-10-767-9. 16 lk.
Lõugas, Lembi; Maldre, Liina; Jürgenson, Aivar; Järv, Eha. Koduloomad ja karjakasvatus muinaiajast kaasajani. Eesti Põllumajandusülikool, MTÜ Arheoloogiakeskus. Tallinna Raamatutrükikoja. 
Lepiksaar, J. (1963): Rakist, murist, pakandist ja voostrist. Meie vanima kodulooma kujunemisest. Tulimuld 2. Stockholm. 129-140.

Pärandkoosluste kaitse ühing (2004): Pärandkooslused. Õpik-käsiraamat. 256 lk.
Eesti Hobune
Eesti Hobuse Kaitse Ühing (2001): Meie hobune. Tallinn, 119 lk.
Eesti Hobusekasvatajate Selts (1998): iEesti hobuse tõuaretusprogramm - aastaraamat.
Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts (2002): Ratsanik ja hobune. Tallinn, 171 lk.
Hobusekasvatuse Teaduslik Uurimisinstituu (1947): Eesti hobuse aretus. Tallinn, Põllumajandusministeeriumi väljaanne, 65 lk.
Lotman, A. (2000): Hobune hoiab pärandmaastikke. - “Eesti Loodus” Tallinn, nr.10, lk. 404-405.
Mauring, H. (1988): Hobusekasvatus ja ratsasport. Tallinn: Valgus.
Nuut, O.(1970): Eesti hobusetõu aretus. - Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituut.
Peterson, H. (2000): Eesti hobune on osa meie looduspärandist. - “Eesti Loodus” Tallinn, nr.10, lk. 402…403.
Peterson, H. (2000): Meie oma hobune - Eesti hobune. - “Loomade Maailm”, Tallinn, nr. 5 ja 6/7.
Rooda, J.(2000): Eesti hobune vajab kaitseala, kaitseala - eesti hobust. - “Eesti Loodus” Tallinn, nr.10, lk. 406-407.

Eesti maalammas
Edberg, Ragnar (2004): Eesti maalammas 1. En personlig dagbok från ett fältarbete i Estland några dagar under september 2004.
Edberg, Ragnar (2004): Eesti maalammas 2. Redovisning över besiktningar och ullprovtagningen i Estland september 2004.
Edberg, Ragnar (2004): Eesti maalammas 3. Redovisning över ullens tovningsegenskaper, försök till rasbeskrivning, sammanfattning av intryck och rekommendationer från studieresa i Estland september 2004.
Granberg, Elmar: Får och fårskötsel i Estlands svenskbygder.
Põllumajandus. Põllutöökoda ajakiri. No. 37. 22 september 1937. Suuremad ühislambakarjad Eestis - Sandla lambad.
Suomen ja Viron rannikko- ja saaristoalueen strategia ja kehittämissuunnitelma 2014–2020 - KnowSheep hanke.Raija Räikkönen, Sirpa Kurppa. MTT Raportti 131. 51 lk. 2013. ISBN: 978-952-487-514-1. Saadaval ainult soome keeles.
Ute! Ute! Ute! Traditsioonilise lambapidamise kogemused. Annika Michelson. 64 lk. ISBN 978-9949-9376-7-7 (pdf)Saadaval ka soome, rootsi ja inglise keeles. 
Villakäsitöö Läänemere saartel. Käsitööraamat ja DVD film Anu Sepp, Karen Allas, Kaie Kesküla, Merike Sepp, Sonja Tobiasson, Birgita Nygren, Katrin Kabun.70 lk. ISBN 978-9949-9119-8-1 (pdf). Saadaval ka soome, rootsi ja inligse keeles. 

Eesti maakari
Boveiniene, B., Viinalass, H., Värv, S., Bekere, R. (2000): Preliminary Analysis for Comparing Genetic Structure of Lithuanian, Latvian and Estonian Native Cattle. - Proceedings of the 6th Baltic Animal Breeding Conference. Jelgava, Latvia.
Kalamees, K. (2000): Eesti maakarja veis. - “Loomade Maailm”, Tallinn, nr. 6/7.
Tiberg, Nils. 1972: Estlandssvenska husdjursnamn jämte en dialektuppsatas: Husdjuren på Runö av Fredrik Lönnlund och Tomas Dreijer med teckningar av Abraham Hollman. I distribution AB Lundequistska Bokhandeln Uppsala. Acta Academiae Regiae Gustavi Adolphi LI
Under, Marie 1984. Mu süda laulab. Koostanud Paul Rummo. Eesti Raamat. Tallinn.
Viinalass, H. Värv, S., Saveli, O. (2000): Geneetilisest mitmekesisusest eesti maatõugu veistel EAB lookuse alusel. - Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi Toimetised, nr. 12., lk. 101-104.

Eesti maakana
Eesti Põllumajandusmuuseum, Tartu.
R.Paglant, E.Priks, H.Talts (1940): Kanakasvatus talus. Põllutöökoja väljaanne, Tallinn.
Comments