Kirjandust põlistest koduloomadest

Eesti Põllumajandusülikool ja MTÜ Arheoloogiakeskus: Koduloomad ja karjakasvatus muinaisajat kaasajani. Tallinna Raamatutrükikoja. ISBN 9949-10-767-9. 16 lk.

Lõugas, Lembi; Maldre, Liina; Jürgenson, Aivar; Järv, Eha. Koduloomad ja karjakasvatus muinaiajast kaasajani. Eesti Põllumajandusülikool, MTÜ Arheoloogiakeskus. Tallinna Raamatutrükikoja. 

Lepiksaar, J. (1963): Rakist, murist, pakandist ja voostrist. Meie vanima kodulooma kujunemisest. Tulimuld 2. Stockholm. 129-140.

Pärandkoosluste kaitse ühing (2004): Pärandkooslused. Õpik-käsiraamat. 256 lk.

Eesti Hobune

  • Eesti Hobuse Kaitse Ühing (2001): Meie hobune. Tallinn, 119 lk.
  • Eesti Hobusekasvatajate Selts (1998): iEesti hobuse tõuaretusprogramm - aastaraamat.
  • Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts (2002): Ratsanik ja hobune. Tallinn, 171 lk.
  • Hobusekasvatuse Teaduslik Uurimisinstituu (1947): Eesti hobuse aretus. Tallinn, Põllumajandusministeeriumi väljaanne, 65 lk.
  • Lotman, A. (2000): Hobune hoiab pärandmaastikke. - “Eesti Loodus” Tallinn, nr.10, lk. 404-405.
  • Mauring, H. (1988): Hobusekasvatus ja ratsasport. Tallinn: Valgus.
  • Nuut, O.(1970): Eesti hobusetõu aretus. - Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituut.
  • Peterson, H. (2000): Eesti hobune on osa meie looduspärandist. - “Eesti Loodus” Tallinn, nr.10, lk. 402…403.
  • Peterson, H. (2000): Meie oma hobune - Eesti hobune. - “Loomade Maailm”, Tallinn, nr. 5 ja 6/7.
  • Rooda, J.(2000): Eesti hobune vajab kaitseala, kaitseala - eesti hobust. - “Eesti Loodus” Tallinn, nr.10, lk. 406-407.

Eesti maalammas

Eesti maakari

  • Boveiniene, B., Viinalass, H., Värv, S., Bekere, R. (2000): Preliminary Analysis for Comparing Genetic Structure of Lithuanian, Latvian and Estonian Native Cattle. - Proceedings of the 6th Baltic Animal Breeding Conference. Jelgava, Latvia.
  • Kalamees, K. (2000): Eesti maakarja veis. - “Loomade Maailm”, Tallinn, nr. 6/7.
  • Tiberg, Nils. 1972: Estlandssvenska husdjursnamn jämte en dialektuppsatas: Husdjuren på Runö av Fredrik Lönnlund och Tomas Dreijer med teckningar av Abraham Hollman. I distribution AB Lundequistska Bokhandeln Uppsala. Acta Academiae Regiae Gustavi Adolphi LI
  • Under, Marie 1984. Mu süda laulab. Koostanud Paul Rummo. Eesti Raamat. Tallinn.
  • Viinalass, H. Värv, S., Saveli, O. (2000): Geneetilisest mitmekesisusest eesti maatõugu veistel EAB lookuse alusel. - Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi Toimetised, nr. 12., lk. 101-104.

Eesti maakana

  • Eesti Põllumajandusmuuseum, Tartu.
  • R.Paglant, E.Priks, H.Talts (1940): Kanakasvatus talus. Põllutöökoja väljaanne, Tallinn. 
Comments