Uudised

Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumise ja säilitamise hindamiskomisjoni tööst 2018 a.

posted Apr 24, 2019, 2:19 AM by Annika Michelson [ updated Apr 24, 2019, 2:20 AM ]

MTÜ Maadjas osaleb Eesti Keskkonnaühenduste Koja esindajana Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumise ja säilitamise hindamiskomisjoni töös.

Komisjoni töö 2018. aastal (link)

Töökoosolek 29.3.2018

Growing Seed Saver projeki koolitus Taanis 15-18.2.2019

posted Feb 19, 2019, 2:12 AM by Annika Michelson

Maadjase liikmed osales Growing Seed Saver projekti koosolekus Taanis 15-18.2.2019. Projektis osaleb seemnesäilitajad Eestist, Lätist, Leedust ning Taanist. Projektis töötakse välja 16 tunnine koolitusprogramm, mille järel alustatakse seemnesäilitajate koolitamist.

Fardenløse Musteri 17.2.2019

3-4.11.2018 Eesti maakanast räägiti Rootsis

posted Nov 7, 2018, 12:55 AM by Annika Michelson

Annika Michelson osales Rootsi maakanaklubi seminaaril. Osalejad olid klubi juhatuseliikmed ning geenipangade juhid. Koosolek andis palju uut informatsiooni maakanadest. Klubi geneetik Ronny Olsson avaldas ka arvamusi meie siiamaani leitud maakanade kohta. Huvi Eesti maakanade vastu oli suur. Ronny Olsson andis ka nõu meile 2006. aastal kui leiti esimised maakanad ehk Vormsi maakanad. Hetkel on Eestis säilitamisel vormsi, liivi ning lõu maakanad. Mõned üksikud muu kanu on ka säilitamisel.

Selgus, et suured maakanad võivad saada väiksed maakand ehk tiukrid (kääbuskanad). See tuleb sellest, et osa suurtel maakanadel on kääbusgeen olemas. Rootsi ühe maakanal on ka kääbusgeen, aga temast koorib harva kääbuskanasid. Eestis on üks liin kus koorub nii suured kui väiksed ehk tiukrid.

Rootsi maakanaklubi on 32 aastat vana. Pildil maakanade geenipangade juhid. 3.11.2018

Pildil geneetik Ronny Olsson seletab kuidas maakanu säilitatakse erinevates Põhjamaades. Pildi keskel Rootsi maakanaklubi juht Mikael Olsson ning vaskalu klubi sekretär Charlotte Egman. 3.11.2018

4-5.10.2018 Let's Liberate Diversity

posted Nov 7, 2018, 12:36 AM by Annika Michelson [ updated Jan 7, 2019, 9:54 AM ]

Annika Michelson osales Let's Liberate Diversity koosolekul 4-5.10.2018 Lõuna-Prantsusmaal. Itaalane Riccardo Bocci eestvedamisel kohtusid mitme Euroopa maa esindajaid, et arutada koostöövõimalused ning koostöövõrgustik.

MTÜ Maadjas pole võrgustiku liige, ja ka Soome Maatiainen pole võrgustiku liige. Kooslekul olid Norra Kvenn organisatsiooni esindajad ning Allkorn Rootsist. Tuleks kaaluda selle võrgustiku liitumisega. (aastamaks oli umbes 50 eurod, aga koosolekudel oselamine maksab palju, seekord kattis CERERE projekt mitme riigi esindajate osalemiskulud). Võrgustik pole avalik ses mõttes et kes iganes võib liituda. Ainult organisatsioonid võivad liituda ning võrkustik valib kellega ta soovib koostööd teha. MTÜ Maadjas sai kutse osaleda võrgustikus.

Võrgustiku eesmärk pole teha lobbyd EU-tasemel vaid rohkem koordineerida erinevate seemne säilitajaorganisatsioonide arvamusi. Arutada, vahetada informatsiooni, vaatada, et alati on võrgustiku mõni liige olemas kui midagi juhtub erinevates kohtades Euroopas. Arutati ka, et võiks kaasta Põhja-Afrikast liikmed.

29.9.2018 Põlissordid –meie rikkus Lahemaal

posted Nov 7, 2018, 12:33 AM by Annika Michelson [ updated Jan 7, 2019, 9:55 AM ]

29.09.2018 osales MTÜ Maadjase liikmed Lahemaa aianduse seminar „Põlissordid –meie rikkus“. Loengud pidas Imbi Jäetma, Anneli Banner, Tõnu Ploompuu ja Annika Michelson.

Osalejaid seminaaris 29.9.2018.

Tutvustuti Palmse mõisa õunakollektsiooniga. Mitmed on näinud hoolitsenud kollektsioon tee ääres, aga vähesed teavad, et selle taga on ka suur rahvaselektsooni sortide kollektsioon, mis pole hooldatud.

Seminaarist pilte

22-23.09.2018 Growing Seed Savers projekti algusseminaar

posted Nov 7, 2018, 12:20 AM by Annika Michelson [ updated Nov 7, 2018, 12:25 AM ]

22-23.9.2018 osales Annika Michelson ja Anneli Banner Growing Seed Savers projekti algusseminaaril. Nädalavahetus oli töörohke. Projekt kestab 3 aastat. Projekt on koolitusprojekt. Organiseeritakse koolitusi ning töötakse välja 'seemne säilitajate' koolitusprogram. Tulevikus tuleb olema koolitatud seemnesäilitajad ning siis tavalised inimised, kes kasvatavad vanad põlised taimed, aga pole seemnesäilitajad.

Esimine koostööpäev Vilniuses. 22.9.2018

Teine koostööpäev Vilniuse botaanika-aias. 23.9.2018

Projektijuht on lätlane Ilze Mežniece paremad kätt. Vasakul Sandra Stabinge samuti Lätist.

Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi liikmed kasvatas kartulid

posted Nov 6, 2018, 11:47 PM by Annika Michelson [ updated Nov 6, 2018, 11:47 PM ]

Väike-Maarja Põllumeeste Selts ning MTÜ Maadjas taotles SMTA-lepingu alusel kartulid kasvatamiseks Eesti geenipangast. 16.9.2018 organiseeriti seoses Talutoiduturuga kartulinäitust. Päeva jooksul käis umbes 200 inimist tutvumas kartulitega.

Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi kartulikasvatajad suvel 2018.

Järgmised sortid olid näitusel (vanuse järjekorras):

Asparges (mainitud 1879 Taani/Prantsusmaa)
Early rose (USA 1867, kasvatati palju ka Põhjamaades)
Endla (teadmata, rahvaselektsiooni sort)
Väike verev (rahvaselektsiooni sort)
Kuldkera (rahvaselektsiooni sort, päritolu teadmata)
Tammiston aikainen (Soome, 1930)
Kalev (1934)
Jõgeva kollane (1942)
Linda (1943)
Olev (1953)
Suleva (1960)
Tuljak (1981)
Sarme (1984)
Tuuslar (1987)
Ats (1989)
Ants (1992)
Juku (1997)
Anti (1997)
Piret (2000)
Maret (2003)
Reet (2007)
Teele (2014)
Tiina (2016)

Kartulitenäitusega samas saalis oli ka hoidistemess. Vaata kartulite pilte.

06-07.9.2018 Nantes, Prantsusmaa

posted Nov 6, 2018, 11:25 PM by Annika Michelson [ updated Nov 13, 2018, 1:11 AM ]

Annika Michelson osalesPreparatory Action on EU Plant and Animal Genetic Resoruces in Agriculture, Nanteses Prantsusmaal. See oli projekt, mis on käinud kolm aastat. Varem olin osalenud nii Amsterdamis kui Brüsselis sama projekti seminaaril. Seminaaril näidati uus koduleht, kust leiab kaart erinevate näidistega põlistest koduloomadest (kaart) või sortide säilitamisest. MTÜ Maadjas osales eesti maalamba säilitustöö kirjeldamisega. Vaata kaart erinevatest case'idest siit.

Seminaar Nanteses 6.9.2018

Seminaaril räägiti kolmest case'ist:

Prantsusemaa Gwell-toodest. Tehti vanema väiksema lehma piimast (maitse oli nagu soome viili)
Kroaatia Turopolje seast. Ta käib metsas söömas ning siga säilitati koostöös ühe rahvuspargiga.
Saksamaa veetilga-kujulisest (hapu)kapsast Filderkraut
Itaalia Solina nisust. See on pehme nisu, ehk selline nisu mida meie kasvatamegi. Pehme nisu on haruldane Itaalias, seal kasvatatakse rohkem kõva nisu (Triticum durum).

Seminaari viimasel päeval külastati maamess, kus oli palju maatõugud esindatud. Vaata pilte siit.

Seminaari kõik ettekanned on siin (link)